Teadusuuringud

uurimistöid Jagatud vanemlusest


  • Selles artiklis on esitatud kaheteistkümne rahvusvaheliselt tunnustatud jagatud vanemluse eksperdi seisukohad, mis tuginevad värskematel teadusuuringutel. Muuhulgas räägitakse ka jagatud vanemluse rakendamise piirangutest lähisuhtevägivallale järgnevas olukorras.


  • Rootsi teadlase ja lastepsühholoogi Dr. Malin Bergströmi uurimistööd näitavad, et jagatud vanemluses kasvavatel lastel on vähem psühhosomaatilisi probleeme (sh kõhu- ja peavalud, une- ja söömishäired), kõrgem enesehinnang ja vähem stressi kui üksikvanemaga kasvanud lastel.


  • Dr. Richard Warshak’i koostatud ning enam kui 100 psühholoogia ja sotsiaalvaldkonna professionaali osalusel valminud konsensus-raport toetab ka alla 4-aastaste laste puhul korraldust, kus lapsel on võimalik veeta öid mõlema vanemaga. Uuringutele tuginedes viidati, et selline korraldus vähendab teisest vanemast võõrandumise riski, suurendab kummagi vanema pühendumist lastele ega too kaasa negatiivseid tagajärgi.


  • Rootsi 3-5-aastaste laste valimiga tehtud uuring näitas, et jagatud vanemlusega perede lastel on vähem psühholoogilisi probleeme kui sama vanadel lastel, kes elasid peamiselt ühe vanema juures.

  • Ka teiste Rootsi uuringute kohaselt on nii 2-9-aastastel kui ka 10-18-aastastel jagatud vanemluses kasvanud lastel vähem psühholoogilisi probleeme kui peamiselt ühe vanema juures elavatel lastel.


  • Soome teadlane Dr. Jani Turunen uuris laste enesehinnangut ning leidis, et üksikvanemluses üles kasvanud 10-18-aastastel lastel on madalam enesehinnang kui jagatud vanemluses kasvavatel lastel.


  • Mitmed uurimused kinnitavad, et just püsiv suhe mõlema vanemaga aitab lapse jaoks leevendada lahutusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ning seega tuleb jagatud vanemlust pidada lapsesõbralikumaks kui ükskivanemlust, näiteks Nielsen, 2018 ja Steinbach, 2019.


Eestis on seni läbi viidud kaks linnupesa-vanemlust käsitlevat teadusuurimust:

  • Lastekaitsetöötajate kogemustes on linnupesa-vanemlus väga lapsesõbralik lahendus, mida Eestis veel eriti ei tunta.

  • Linnupesa-vanemad pidasid seda lahendust parimaks eelkõige oma laste jaoks, kuid leidsid mitmeid positiivseid tegureid ka enestele.

Käimas on ka kolmas uurimus, mis keskendub laste endi kogemusele. Kui tead kedagi, kes kasutab või on kunagi kasutanud linnupesa-tüüpi elukorraldust, oleme väga tänulikud, kui annate talle edasi palve uurimuses osaleda - täpsem info uurimuse kohta kohta https://www.linnupesauurimus.ee!